Meie lasteaia lugu
Lasteaias tehtud konkursi tulemusena on lasteaial loodud oma lugu koos laulu, etenduse ja väikese luuletusega
Lasteaia lugu
Kord kasvas just seal suure kivi kõrval, kus teie- armsad Naerumaa lapsed
praegu ronite ja end uhkete kivikuningate ja -kuningannadena tunnete, üks
pisike kuldkollane võilill.
Võilill oli nii särav ja kahises kaunilt tuules, et väike tigu, kes roomas heina sees
mööda, imetles teda, kael pikas ja ütles: "Ohhoo, see peabki olema just see
päike, millest ema mulle rääkis!“
Pisike võilill kuulis teokese mõtet ja vaatas sinisesse taevasse ja naeratas
hiigelsuurelt- just nagu päike! Nii uhkelt polnud ta end iial varem tundnud!
Tigu jätkas oma teed, ta punnitas end üles mäest ja jõudis läikiva liumäe otsa.
Järsku kuulis tigu selja tagant rõõmsate laste naeru ja kilkeid. Ta vaatas üle oma
koja, selja taha ja nägi lasteaia maja, see paistis talle nii nii suur ja otsatu- ta
ohkas "On see alles suur maailm täis vahvaid lapsi!“
Lasteaiamaja kuulis teolast ja tundis end tohutu suurelt- nii suurelt ja uhkelt
polnud tema end iial varem tundnud! Just nagu Naerumaa, maailm täis lapsi-
nagu tigu ütles! Lapsed nägid, kui rõõmsaks muutus maja pisikese teo
imetlevatest sõnadest ja tundsid ennastki kohe täis häid tundeid- armastust ja
lusti, et mängida ja kasvada, uurida ja imetleda ning jagada seda teistega- nagu
väike tigu, kes libises nüüd mööda liumäge alla ja maandus pehmelt otse
järgmiste seikluste rajale, süda täis rõõmu Naerumaa aiast!
Autorid: Ville Sameli (Rukkilill - X aastane) ja ema Noomi Sameli
praegu ronite ja end uhkete kivikuningate ja -kuningannadena tunnete, üks
pisike kuldkollane võilill.
Võilill oli nii särav ja kahises kaunilt tuules, et väike tigu, kes roomas heina sees
mööda, imetles teda, kael pikas ja ütles: "Ohhoo, see peabki olema just see
päike, millest ema mulle rääkis!“
Pisike võilill kuulis teokese mõtet ja vaatas sinisesse taevasse ja naeratas
hiigelsuurelt- just nagu päike! Nii uhkelt polnud ta end iial varem tundnud!
Tigu jätkas oma teed, ta punnitas end üles mäest ja jõudis läikiva liumäe otsa.
Järsku kuulis tigu selja tagant rõõmsate laste naeru ja kilkeid. Ta vaatas üle oma
koja, selja taha ja nägi lasteaia maja, see paistis talle nii nii suur ja otsatu- ta
ohkas "On see alles suur maailm täis vahvaid lapsi!“
Lasteaiamaja kuulis teolast ja tundis end tohutu suurelt- nii suurelt ja uhkelt
polnud tema end iial varem tundnud! Just nagu Naerumaa, maailm täis lapsi-
nagu tigu ütles! Lapsed nägid, kui rõõmsaks muutus maja pisikese teo
imetlevatest sõnadest ja tundsid ennastki kohe täis häid tundeid- armastust ja
lusti, et mängida ja kasvada, uurida ja imetleda ning jagada seda teistega- nagu
väike tigu, kes libises nüüd mööda liumäge alla ja maandus pehmelt otse
järgmiste seikluste rajale, süda täis rõõmu Naerumaa aiast!
Autorid: Ville Sameli (Rukkilill - X aastane) ja ema Noomi Sameli
Etendus
JUTUSTAJA: Elas kord kuningas. Ta oli kõige kurvem kuningas, keda eales nähtud. Ja ta nimi oli samuti kurb – Nutulemb I. Kuninganna oli kuninga pärast kogu aeg väga mures. Ja pole ka imestada, sest tema nimi oli Mureliine. Nende tütar, printsess, oli elu pärast Mureriigis kogu aeg väga tõsine. Ja nimigi oli tal vastav – Tõsisuu. Isegi kojanarr konutas ainult lossisaali nurgas ja tegi vaid aeg-ajalt mõne grimassi (NARR teeb nägusid), sest tal polnud tulnud kõigi 25 aasta jooksul lossis ühtegi mõtet, kuidas kuningat lõbustada. Ja – mis seal salata – ka ballid lossis kippusid olema kurvameelsed.
Laul:
Kurb on elu lossis, kurb on elu maal,
nägu kõigil mossis, naerda me ei saa.
Kust küll leida rõõmu, väikest naeratust?
Ainult see teeks elu paremaks meil just.
Kust küll leida rõõmu, väikest naeratust?
Oleks elul värve, meel ei oleks must.
ÕUEDAAMIDE kurb TANTS.
JUTUSTAJA: Ühel päeval teatas kuningas:
KUNINGAS: Annan pool kuningriiki ja oma tütre naiseks sellele, kes suudab mu naerma ajada.
NARR: (itsitab) Kui mina pole seda suutnud 25 aastat, siis ei suuda seda keegi!
KUNINGANNA: Ma muretsen sellepärast, kas keegi üldse tahab tulla sellisesse nutusesse lossi.
PRINTSESS: Kes tahaks endale naiseks printsessi, kes on kogu aeg tõsine!
KUNINGAS: Jätke järgi, enne kui ma jälle nutma hakkan! Narr, mine ja kuuluta mu teadet üle kogu maa!
NARR: Otsekohe, kuningas!
JUTUSTAJA: Ja narr reisiski läbi kogu riigi, mis ei olnud õnneks väga suur, ning andis edasi kuninga teate.
NARR: Kuulge, kõik noormehed! Tulge lossi ja proovige oma õnne! Kuningas annab oma tütre ja pool kuningriiki sellele, kes suudab ta naerma ajada! Kuulge kõik! Kuulge kõik!
Laul:
Trompet mängib, trompet kutsub:
tulge kosilased kõik!
Kaunis printsess, pool me riiki –
see on nagu lotovõit.
:,: Palju teha pole vaja,
pisut-pisut nalja vaid.
Tähtis on, et kuninga
see ajaks naerma sedamaid! :,:
JUTUSTAJA: Kõik kartused osutusid asjatuks. Kosilasi tuli kõikjalt üle riigi ja isegi naaberriikide printsid tulid oma õnne proovima.
Tulevad JÕUMEHED, vedades enda järel „raskeid“ kange. Panevad kangid enda ette maha ja kummardavad kuninga ees.
JÕUMEESTE TANTS (tõstavad vaevaliselt kangid üles, nagu päris tõstjad ja siis hakkavad kange keerutama ja õhku viskama jne)
NARR hakkab kõvasti plaksutama, aga lõpetab kohe, kui näeb, et keegi kaasa ei tee.
JÕUMEHED kummardavad ja lahkuvad.
NARR: Järgmine palun!
LUULETAJA tuleb ette, kummardab kuninga ees ja loeb naljaluuletuse.
Liisusalm:
Härra tee läks mõisasse,
Jättis püksid põõsasse.
Põõsas oli pesupäev,
Koju jooksis särgiväel.
KUNINGAS ohkab kurvalt.
LUULETAJA kummardab ja lahkub.
JUTUSTAJA: Kosilasi muudkui käis ja käis, aga mitte keegi ei suutnud kuningat naerma ajada. Tundus, et kõik kuningriigi noormehed ja naaberriikide printsid on kuninga juures käinud ja lossi ukse taga pole enam kedagi. Kuningas oli pettunud ja kurb, kuninganna riigi ja kuninga saatuse pärast mures, printsess ikka tõsine.
Laul:
Oh tuleks keegi, tuleks
ja viiks kõik meie mured,
et paistaks jälle päikene,
saaks rõõmsaks suur ja väikene.
:,: Siis kuningas ei oleks kurb
ja printsess tõsine,
ja kuninganna oleks rõõmust
punapõsine. :,:
JUTUSTAJA: Kui kuningal oli kadunud juba viimane lootusekiir, et ta võiks üldse kunagi naerda, ilmus lossi Joosepi-nimeline noormees.
JOOSEP: Mul kaasas on üks laegas,
seal saladus on sees.
See väike-väike saladus
su meele rõõmsaks teeb.
JUTUSTAJA: Joosep läks kuninga juurde ja ulatas talle väikese laeka.
Joosep annab kuningale laeka.
JUTUSTAJA: Kuningas oli hoolimata oma kurvameelsusest väga uudishimulik. Niipea, kui ta laeka avas …
KUNINGAS naerab suure häälega, teised hakkavad ka naerma.
JUTUSTAJA: Mis seal laekas oli, ei tea enam mitte keegi. Kuningriigi ajalooraamatusse pole seda märgitud. Võib-olla sellepärast, et suurest rõõmust ei tulnud see kellelegi meelde.
KUNINGAS: Aitäh, et sa meie ellu naeru tõid!
KUNINGANNA: (rõõmsalt) Aitäh sulle, et sa meie kuningriigi kohalt murepilved ära ajasid!
PRINTSESS: (naeratades) Ma pole kunagi varem naeratanud. Arvasin juba, et ei oskagi seda! Olen rõõmuga nõus sinu naiseks saama!
KUNINGAS: Nüüdsest olgu meil uued nimed! Mina olen Naerulemb I.
KUNINGANNA: Mina olen Rõõmuliine.
PRINTSESS: Ja mina Naerusuu.
KUNINGAS: Meie kuningriigi nimi olgu aga nüüdsest Naerumaa.
KÕIK naeravad
Naerumaa lasteaia laul
1. On üks maa, kus naeratades tõuseb päike,
on üks maa, kus naeratades loojub kuu.
On üks maa, kus pilvest sajab naeruvihma
ja kus naeru lagistades puhub tuul.
Refr: Naerumaa - see on imeline maa.
Naerumaal on kõige vahvam elada.
Naeran hommikul ja õhtul - siis, kui tõusen ja poen põhku,
ilma naeruta ma elada ei saa.
2. Sellel maal ei tunne mitte keegi kurbust,
võõrad kõigile on muremeel ja nutt.
Ja kui Naerumaal sa kohtad oma sõpra,
naeru täis on iga tere, iga jutt.
Refr.
3. Naerab see, kes oma tervist väga hindab.
Vitamiinistki ju naer on parem veel,
sest professorid on ammu teinud kindlaks,
et just naer on see, mis kõiki terveks teeb.
Refr.
NARR: Ja nüüd on aeg lõbutseda!
KÕIK: Naljatants
Autor: Helika Gustavson-Rätsep
Laul:
Kurb on elu lossis, kurb on elu maal,
nägu kõigil mossis, naerda me ei saa.
Kust küll leida rõõmu, väikest naeratust?
Ainult see teeks elu paremaks meil just.
Kust küll leida rõõmu, väikest naeratust?
Oleks elul värve, meel ei oleks must.
ÕUEDAAMIDE kurb TANTS.
JUTUSTAJA: Ühel päeval teatas kuningas:
KUNINGAS: Annan pool kuningriiki ja oma tütre naiseks sellele, kes suudab mu naerma ajada.
NARR: (itsitab) Kui mina pole seda suutnud 25 aastat, siis ei suuda seda keegi!
KUNINGANNA: Ma muretsen sellepärast, kas keegi üldse tahab tulla sellisesse nutusesse lossi.
PRINTSESS: Kes tahaks endale naiseks printsessi, kes on kogu aeg tõsine!
KUNINGAS: Jätke järgi, enne kui ma jälle nutma hakkan! Narr, mine ja kuuluta mu teadet üle kogu maa!
NARR: Otsekohe, kuningas!
JUTUSTAJA: Ja narr reisiski läbi kogu riigi, mis ei olnud õnneks väga suur, ning andis edasi kuninga teate.
NARR: Kuulge, kõik noormehed! Tulge lossi ja proovige oma õnne! Kuningas annab oma tütre ja pool kuningriiki sellele, kes suudab ta naerma ajada! Kuulge kõik! Kuulge kõik!
Laul:
Trompet mängib, trompet kutsub:
tulge kosilased kõik!
Kaunis printsess, pool me riiki –
see on nagu lotovõit.
:,: Palju teha pole vaja,
pisut-pisut nalja vaid.
Tähtis on, et kuninga
see ajaks naerma sedamaid! :,:
JUTUSTAJA: Kõik kartused osutusid asjatuks. Kosilasi tuli kõikjalt üle riigi ja isegi naaberriikide printsid tulid oma õnne proovima.
Tulevad JÕUMEHED, vedades enda järel „raskeid“ kange. Panevad kangid enda ette maha ja kummardavad kuninga ees.
JÕUMEESTE TANTS (tõstavad vaevaliselt kangid üles, nagu päris tõstjad ja siis hakkavad kange keerutama ja õhku viskama jne)
NARR hakkab kõvasti plaksutama, aga lõpetab kohe, kui näeb, et keegi kaasa ei tee.
JÕUMEHED kummardavad ja lahkuvad.
NARR: Järgmine palun!
LUULETAJA tuleb ette, kummardab kuninga ees ja loeb naljaluuletuse.
Liisusalm:
Härra tee läks mõisasse,
Jättis püksid põõsasse.
Põõsas oli pesupäev,
Koju jooksis särgiväel.
KUNINGAS ohkab kurvalt.
LUULETAJA kummardab ja lahkub.
JUTUSTAJA: Kosilasi muudkui käis ja käis, aga mitte keegi ei suutnud kuningat naerma ajada. Tundus, et kõik kuningriigi noormehed ja naaberriikide printsid on kuninga juures käinud ja lossi ukse taga pole enam kedagi. Kuningas oli pettunud ja kurb, kuninganna riigi ja kuninga saatuse pärast mures, printsess ikka tõsine.
Laul:
Oh tuleks keegi, tuleks
ja viiks kõik meie mured,
et paistaks jälle päikene,
saaks rõõmsaks suur ja väikene.
:,: Siis kuningas ei oleks kurb
ja printsess tõsine,
ja kuninganna oleks rõõmust
punapõsine. :,:
JUTUSTAJA: Kui kuningal oli kadunud juba viimane lootusekiir, et ta võiks üldse kunagi naerda, ilmus lossi Joosepi-nimeline noormees.
JOOSEP: Mul kaasas on üks laegas,
seal saladus on sees.
See väike-väike saladus
su meele rõõmsaks teeb.
JUTUSTAJA: Joosep läks kuninga juurde ja ulatas talle väikese laeka.
Joosep annab kuningale laeka.
JUTUSTAJA: Kuningas oli hoolimata oma kurvameelsusest väga uudishimulik. Niipea, kui ta laeka avas …
KUNINGAS naerab suure häälega, teised hakkavad ka naerma.
JUTUSTAJA: Mis seal laekas oli, ei tea enam mitte keegi. Kuningriigi ajalooraamatusse pole seda märgitud. Võib-olla sellepärast, et suurest rõõmust ei tulnud see kellelegi meelde.
KUNINGAS: Aitäh, et sa meie ellu naeru tõid!
KUNINGANNA: (rõõmsalt) Aitäh sulle, et sa meie kuningriigi kohalt murepilved ära ajasid!
PRINTSESS: (naeratades) Ma pole kunagi varem naeratanud. Arvasin juba, et ei oskagi seda! Olen rõõmuga nõus sinu naiseks saama!
KUNINGAS: Nüüdsest olgu meil uued nimed! Mina olen Naerulemb I.
KUNINGANNA: Mina olen Rõõmuliine.
PRINTSESS: Ja mina Naerusuu.
KUNINGAS: Meie kuningriigi nimi olgu aga nüüdsest Naerumaa.
KÕIK naeravad
Naerumaa lasteaia laul
1. On üks maa, kus naeratades tõuseb päike,
on üks maa, kus naeratades loojub kuu.
On üks maa, kus pilvest sajab naeruvihma
ja kus naeru lagistades puhub tuul.
Refr: Naerumaa - see on imeline maa.
Naerumaal on kõige vahvam elada.
Naeran hommikul ja õhtul - siis, kui tõusen ja poen põhku,
ilma naeruta ma elada ei saa.
2. Sellel maal ei tunne mitte keegi kurbust,
võõrad kõigile on muremeel ja nutt.
Ja kui Naerumaal sa kohtad oma sõpra,
naeru täis on iga tere, iga jutt.
Refr.
3. Naerab see, kes oma tervist väga hindab.
Vitamiinistki ju naer on parem veel,
sest professorid on ammu teinud kindlaks,
et just naer on see, mis kõiki terveks teeb.
Refr.
NARR: Ja nüüd on aeg lõbutseda!
KÕIK: Naljatants
Autor: Helika Gustavson-Rätsep
Luuletus
Naerumaa loomine
Ükskord õige-õige ammu
tuli väike rõõmus laps.
Ta vaatas ringi, mõtles veidi,
ja järsku meel läks rõõmsamaks.
Üsna peagi tulid sõbrad
ja vahvad õpetajad ka.
Üheskoos nad otsustasid –
Siia tuleb Naerumaa!
Nad ehitasid suure maja,
kus kõigil olla oleks hea,
ja suure südamega lapsed
ei iial hirmu tundma pea.
Siis maja juurde tegid aia,
kus mängimiseks kiiged-mäed
ja lisaks mõned liivakastid,
et mängulusti täis saaks päev.
Said vikerkaarelise rüü
veel seinad, põrandad ja laed.
Siis ringi vaatas rõõmus laps –
nüüd valmis saigi lasteaed!
Ega keegi enam teagi,
kuidas päriselt kõik käis,
sest Naerumaal on õu ja tuba
laste rõõmsat naeru täis!
Kaspari lennukate jutustuste põhjal kirjutas luuletuse emme Siiri.
Kaspar Joandi 5 aastane (rühm: Ninatargad)
Siiri Tomingas-Joandi
Ükskord õige-õige ammu
tuli väike rõõmus laps.
Ta vaatas ringi, mõtles veidi,
ja järsku meel läks rõõmsamaks.
Üsna peagi tulid sõbrad
ja vahvad õpetajad ka.
Üheskoos nad otsustasid –
Siia tuleb Naerumaa!
Nad ehitasid suure maja,
kus kõigil olla oleks hea,
ja suure südamega lapsed
ei iial hirmu tundma pea.
Siis maja juurde tegid aia,
kus mängimiseks kiiged-mäed
ja lisaks mõned liivakastid,
et mängulusti täis saaks päev.
Said vikerkaarelise rüü
veel seinad, põrandad ja laed.
Siis ringi vaatas rõõmus laps –
nüüd valmis saigi lasteaed!
Ega keegi enam teagi,
kuidas päriselt kõik käis,
sest Naerumaal on õu ja tuba
laste rõõmsat naeru täis!
Kaspari lennukate jutustuste põhjal kirjutas luuletuse emme Siiri.
Kaspar Joandi 5 aastane (rühm: Ninatargad)
Siiri Tomingas-Joandi
Laul
1. On üks maa,kus naeratades tõuseb päike
on üks maa, kus naeratades loojub kuu.
On üks maa, kus pilvest sajab naeru- vihma
ja kus naeru lagistades puhub tuul.
Naerumaa- see on imeline maa.
Naerumaal on lastel vahva elada.
Naeran hommikul ja õhtul,
siis kui tõusen, poen põhku
ilma naeruta ma elada ei saa.
2. Sellel maal ei tunne mitte keegi kurbust,
võõrad kõigile on muremeel ja nutt.
Ja kui Naerumaal sa kohtad oma sõpra,
naeru täis on iga tere, iga jutt.
Naerumaa- see on .....
3. Naerab see, kes oma tervist väga hindab.
Vitamiinistki ju naer on parem veel,
sest professorid on ammu teinud kindlaks,
et just naer on see, mis kõiki terveks teeb.
Naerumaa- see on ...
Sõnad ja viis Helika Gustavson- Rätsep
on üks maa, kus naeratades loojub kuu.
On üks maa, kus pilvest sajab naeru- vihma
ja kus naeru lagistades puhub tuul.
Naerumaa- see on imeline maa.
Naerumaal on lastel vahva elada.
Naeran hommikul ja õhtul,
siis kui tõusen, poen põhku
ilma naeruta ma elada ei saa.
2. Sellel maal ei tunne mitte keegi kurbust,
võõrad kõigile on muremeel ja nutt.
Ja kui Naerumaal sa kohtad oma sõpra,
naeru täis on iga tere, iga jutt.
Naerumaa- see on .....
3. Naerab see, kes oma tervist väga hindab.
Vitamiinistki ju naer on parem veel,
sest professorid on ammu teinud kindlaks,
et just naer on see, mis kõiki terveks teeb.
Naerumaa- see on ...
Sõnad ja viis Helika Gustavson- Rätsep